Euroopa Liit – see on rahva ühtsus

Euroopa Liit – see on rahva ühtsus

Euroopa Liit koosneb paljudest väikestest rahvustest ja seda on tarbekas alati meeles pidada, kui arutada EL-i puudutavatel teemadel. Eks Euroopa Liit saigi alguse sellest, et terve maailmajagu oli väga killustunud ja kahest Veel »

Kuidas muuta Euroopa Liitu ühtsemaks?

Kuidas muuta Euroopa Liitu ühtsemaks?

Euroopa Liidul on tervikuna palju väljakutseid. Üks nendest olulistest väljakutsetest on liidusisese ühtsuse saavutamine. Tegu pole sugugi kerge väljakutsega, kuna Euroliidu all asub väga palju erinevaid rahvuseid, riike ja poliitilisi suundumusi. Ühise Veel »

Euroopa Liidu diskursuse eripärad

Euroopa Liidu diskursuse eripärad

Euroopa Liidu diskursus on väga mitmetahuline, kuna EL mõiste hõlmab esiteks nii suurt maa-ala, teiseks väga palju erinevaid rahvaid ning kolmandaks on Europarlamendis esindatud palju isesuguseid poliitilisi suundi. Kõige selle tulemusel räägitakse Veel »

 

Võimalikud ohud Euroopa Liidule

Euroopa Liit on suur ühendus, ent sellegipoolest pole tegu gigandiga, mida ei ohustaks mitte ükski torm. Pigem on tegu poliitilise ja majandusliku organisatsiooniga, mis peab silmitsi seisma võimalike ohtudega, mis võivad eskaleeruda koguni sõjalisteks ja militaarseteks vastuseisudeks. Sellisel hetkel peavad Euroopa Liidu poliitikud seisma silmitsi suurte valikutega. Kas muutuda majanduspoliitilisest ühendusest millekski enamaks, millel on oma armee ja deviis? Tõepoolest on tegemist väga olulise, ent samal ajal ka ohtliku küsimusega. Ohtlikuga just seetõttu, et võttes selle mõtteviisi omaks, avame enda tulevikus palju rohkem ohte, kui võiks muidu ette tulla. Lähinaabrid hakkaksid tundma hirmu oma territoriaalse terviklikkuse suhtes, mis võiks lõppeda ohvriterohkete konfliktidega.

Tänasel päeval, mil kõik eelneval kirjeldatu on veel idee paberil, seisab Euroopa Liit ikkagi vastu mitmete ohtudega. Üks nendest saab alguse Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Nimelt on sealt tulemas suur hulk pagulasi, mille hulka võivad end maskeeruda ka äärmuslikud terroristid. Need endid vabadusvõitlejateks nimetavad inimesed võtavad kaasa lõhkeaineid või kasutavad kohalikke Euroopa võrgustikke, et hankida relvi ja muud hävitavat moona. Viimastel aastatel on toimunud korduvalt mitmeid terrorirünnakuid, mille käigus on hukka saanud palju eurooplasi ja ka kolmandatest riikidest siia saabunud kodanikke.

Teine oht on võimalik konflikt Balkanimaades. Seal on olnud korduvalt sõdasid ja etnilised vastuolud on mitmel juhul liikunud üle kriitilise valupiiri. Niiviisi on juhtunud kohutavaid sündmuseid ja lahinguid ning nii mõnedki poliitilised analüütikud kardavad, et midagi sarnast võib lähitulevikus uuesti juhtuda. Eriti ränk võib olla siis, kui Balkanimaade konflikti kavatseb oma käpa asetada Venemaa, kuna selle tulemusel võib lahing eskaleeruda veelgi suuremaks sõjaks.

Kolmas Euroopa Liitu ohustav temaatika tulenebki eelnevalt mainitud Venemaast. Otseselt venelased rahvusena on lihtsalt neutraalne inimmass, kuid probleemid kerkivad esile hetkest, mil keegi otsustab poliitilisel tasandil mõningaid EL-i kuuluvaid riike hakata sõjaliselt ründama. Praegu on selle tõenäosus üsna väike, sest Venemaa on pigem muutunud mõistlikumaks naabriks. Küll aga leidub inimesi, kes hoiatavad Kolmanda Maailmasõja vallandumise eest just nimelt Euroopa ja Venemaa vahel.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *