KAUGHASARTMÄNGUNDUS EESTIS

KAUGHASARTMÄNGUNDUS EESTIS

Hasartmängude mängimine on Eestis üsna uus tegevus. Nõukogude ajal olid kasiinod keelatud, kuid sellest hoolimata töötas mõni üksik kasiino. 1995. aastal võeti Eestis vastu esimene hasartmänguseadus ning 2009. aastal jõustus uus hasartmänguseadus, mis reguleerib ka kaughasartmängude pakkumist. Kaug- hasartmäng on hasartmängu korraldamise viis, kus mängu tulemus selgitatakse elektroonilisel seadmel ja mängija saab mängus osaleda elektroonilise sidevahendi, sealhulgas telefoni, interneti ja meediateenuste vahendusel.

Kasiino

Kaughasartmängude reguleerimine

Eesti hakkas kaughasartmängundust reguleerima 2010. aastal, mis muutis ka kaughasartmängude pakkumise seaduslikuks. Enne seda ükski seadus seda otseselt ei reguleerinud. Eesti riik reguleerib spordiennustuse, hobuste võiduajamise, pokkeri, kasiinomängude, bingo ja riigi korraldatava loterii pakkumist.

Peamised põhjused kaughasartmängunduse reguleerimiseks ja seadustamiseks olid 2008.-2009. aastate majanduskriisist räsitud majandus ning riigi vajadus majandust turgutada. 2010. aasta jaanuarist alates võisid kohalikud ettevõtted hakata pakkuma kaughasartmänge, alatest 2011. aasta jaanuarist avas Eesti enda hasartmänguturu ka välismaistele ettevõtetele, tingimusel, et nad omandavad nõutud litsentsid Eesti riiklikest organisatsioonidest. Samaaegselt kaughasart- mängunduse seadustamisega hakkasid Eesti võimud blokeerima hasartmänguettevõtteid, keskes püüdsid Internetis Eesti kodanikele oma teenuseid pakkuda.

Kaughasartmängude maksustamine

Kaughasartmängude maksustamine on reguleeritud hasartmängumaksu seadusega, mis võeti vastu 22. aprillil 2009. aastal ja jõustus juunis 2009, pool aastat peale uue hasartmänguseaduse jõustumist. Uus maksuseadus tõi kaasa mõned muudatused, ennekõike pani see paika kaughasartmängude maksustamise, mis eelmises sama seaduse variandis oli tegemata jäetud. Alates 2011. aasta novemberist on sätestatud, et hasartmängu- ja kaughasartmänguoperaatorid peavad maksma oma puhaskasumist 5% hasartmängumaksu.

Eesti hasartmänguseadus

Eesti hasartmänguseaduse eesmärk on tagada õnnemängude pakkumise üle riiklik järelvalve, see reguleerib hasartmängude korraldamist ning vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest. Samamoodi nagu tavakasiino puhul, peavad internetikasiinod takistama alaealiste mängimist ja registreerima iga online-kasiino mängija ning tuvastama mängija isiku, vanuse ja elukoha.

 

Eesti internetikasiinodele kehtivad lisaks üldistele reeglitele ka erireeglid. Näiteks mängukatkestuse korral peavad säilima hasartmängu mängimisel olulist tähtsust omavad andmed. Mängukatkestused, mängusüsteemis tehtud muudatused ja mängu tulemus peab olema registreeritud. See annab mängijale garantii, et näiteks mängija internetiühenduse katkemise korral ja mänguteenuse pakkujaga serveriühenduse katkestuse korral on võimalik käimasolev kasiinomänguring lõpuni mängida või kasiinol teha otsus, kuidas mängijale tekkinud kahju hüvitada.

 

Eestis kaughasartmänge pakkuvad ettevõtjad peavad pidama ka arvet iga mängija tehtud panuste ja makstud võitude kohta ning tagama, et kõik võidud makstakse välja üksnes samale arvelduskontole, millelt mängija on teinud makse hasartmängus panuste tegemiseks.

Tark- ja riistvara, mida kaughasartmängu korraldamisel kasutatakse, peavad tagama, et keskmine mängu tulemusena mängijatele tehtud väljamaksete summa on suurem kui 80 protsenti kõikide panuste summast.

 

Piirangud Eesti kaughasartmängude mängijatele:

  1. alla 21-aastane isik ei tohi kaughasartmänguna korraldatavat õnnemängu ega osavusmängu mängida;
  2. totot ei tohi mängida alla 18-aastased isikud;
  3. loteriid ei tohi mängida alla 16-aastased isikud.

Terrorismi tõkestamise seadus

 

Eesti internetikasiinodele kohaldub lisaks hasartmänguseadusele ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus. See seadus kohustab internetikasiinosid kõrgete panuste või rahapesu kahtluse korral kasutusele võtma kõrgendatud turvalisusmeetmeid.

 

Kokkuvõte


Võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega, aga ka võrdluses terve maailmaga on Eestist saanud väga avatud ja tolereeriv riik kaughasartmängundusele, seda nii kohalike operaatorite kui rahvusvaheliste hasartmänguettevõtete suhtes. Operaatorid, kes soovivad Eestis oma teenuseid pakkuda, peavad taotlema Eesti Maksu- ja Tolliametilt kaughasartmängu korraldusluba. Samuti peavad kaughasartmänge pakkuvad ettevõtted oma tegevuses järgima hasartmänguseadust.