Milliseid hüvesid võivad üksikisikud Euroopa Liidult saada?

Aga mida mina Euroopa Liidult saan? Kogu aeg teevad ainult ettekirjutusi! Selline mõtteviis on Eesti mõnes piirkonnas valdavaks saanud, aga tegelikult ei mõelda seejuures, et oleme riigina saanud Euroopa Liidult üsna palju hüvesid. Järgnevalt teemegi paraja ülevaate sellest, mida oleme konkreetselt saanud ja miks ikkagi üksikisikutele samuti on Euroopa Liit kasulik ühendus.

Noored on saanud Euroopa Liidult väga-väga palju kasu, sest see on aidanud tõsta nende kompetentsi läbi erinevate rahvusvaheliste ürituste, koolituste ja sündmuste. Taolistele noortevahetustele ja koolitustele on võimalik kandideerida igal Eestis elaval noorel. Konkreetse sündmuse vanusepiirangud sõltuvad paljudest asjaoludest, aga enamasti on võimalik osaleda 18-26-aastastel kodanikel. Sellegipoolest tehakse ka selliseid üritusi, kus saavad kaasa lüüa teismelised või siis vastupidiselt veidi vanemad inimesed.

Peale selle peaksid arvestama, et avalikus ruumis ringi liikudes ja vaadatest võivad olla paljud objektid Euroopa Liidu rahadega ehitatud. Kui sa kasutad neid igapäevaselt, siis suure tõenäosusega oled sinagi saanud tükikese Euroliidu rahastusest. Lihtsalt mitte otseselt, vaid kaudselt, parema infrastruktuuri või sportimisvõimaluste poolest.

Kui oled farmer või karjakasvataja, siis peaksid teadma, et Euroopa Liit on jaganud põllumeestele väga palju toetusi, mille abil on saadud vilja osta, põldu harida ja igapäevaseks tööks vajalikke seadmeid soetada. Samuti on toetatud ökoloogilist põllumajandust.

Spordi osas on samuti olnud Euroopa Liidust kasu. Eestist leiab mitmeid avalikuks kasutuseks mõeldud rajatisi, mis lihtsustavad ligipääsu veekogudele ja selle kaudu ujumisele. Samuti on toetatud spordirajatiste ehitamist, mis võimaldavad senisest rohkematele inimestele ligipääsu kvaliteetsetele sportimisvõimalustele.

Sportimisvõimaluste areng on aidanud kaasa tõusvale huvile spordiennustuste tegemise vastu. Uuringud on näidanud, et sagedasti spordi tegevad inimesed on suurema tõenäosusega huvitatud spordipanuste tegemisest. Erinevates Euroopa riikides saab teha spordipanustusi veebiportaalide kaudu, mille kasutamine on kerge ja intuitiivne ka internetikaugele inimesele.

Koolid ja haridus on seejuures lahutamatud kaaslased eurorahadega. Nimelt on tehtud Euroopa Liidust pärit toetuste abil korda nii mõnedki koolid kodumaisel pinnal. Toetuste abil on ostetud klassidesse tehnikat, täidetud koole pinkide ja laudadega ning ostetud arvutiklassidesse hädavajalikke seadmeid. Samuti on saanud õpetajad end koolitada välismaal, et anda meie riigi lastele veelgi paremat haridust. Üldjoontes võib julgelt väita, et põllumajanduse ja avaliku taristu kõrval on haridus üks peamiseid valdkondi, mis on saanud Euroliidult paraja rahasüsti.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *